mõtlesin, et peaks mingit adekvaatset juttu ka kirjutama, sellest mis mul siin toimub.

aga motivatsiooniprobloeem on.

seega. mõni teine kord

koorene kanapasta

sai just valmis ja kaeraküpsised šokolaadiga on valmimas. ei saa kurta.

lillkapsas

ma sain täna peaagu kaks tuuri tehtud jazztantsus.. aga see-eest sain pärast niimoodi kobatseda, et see viis kogu tuju minema.

kõigile hullult meeldib see, tund, aga mina küll just väga vaimustuses pole.

aga vähemalt tegin ma midagi oma seminaritööks ära ja homme saan külastuse. armas.

neljaviljapudru

jap, pilet oli 5. 90. krooni. ja pidu oli täitsa muhe.

keegi võiks siin majas juba kütma hakata.

mul on vaja välja valida laul, mis mulle hetkel väga meeldib ja mis mind seeläbi ka ehk iseloomustab. ma ei taha. ma ei kuula ju muusikat pea üldse. aga peaks vist hakkama. amet nõuab.

aga sõbrad, mis ma teen.. ma vihkan pidude korraldamist, aga ikkagi tahaks teid küla kutsuda. dilemma number üks-kaks-kolm.

ohoho hoo.

panin ulla abiga " Paula, sul on poisipea" mängima ja jätkub seal ise sujuvalt. mulle sobib.

igatahes. pidu peaks hakkama varsti. aga ma juba tahan tund aega minema hakata. aga. praegu just toimis meie kursa esimene telefoniring :D nii toree. ja pidu on selline, et pilet on 5. 90. am ei kurda. keegi ei kurda.

ja täpsustused laurile ja essule. viljandi ON villsste sokkide linn. mitte aoinult torupillipoiste seal oo ei, tantsijate põhivarustuses on ka kindlalt sees. ja teate, am kohe panen ka ühed jalga, sest kes see ikka korteris kütaks., kui õues on faking sügis?

ja veel, Kaur sai ka sisse. ma hüppasin talle natuke kohatult kaela, kui kuulsin, aga tore ju.

musimusi

tegelikult ma peaks pragu sadat muud ja kasulikku asja tegema. näiteks joonistama, mis tunne mul viimases kaasaegse tantsu tunnis oi. ma magasin sellest vähemalt poole maha, seega läheb natuke keeruliseks. siis peaks veel inglise keele jaoks monoloogi harjutama, aga ma loodan sellele, et kõigepealt teen mõne ümmarguse lausega viis minutit sissejuhatust ja nii ta siis läheb, pealegi vaatame me pärast ühte etendust ja kõiki milmselt ootavad seda.

kui külm ära ei võta, võin kunagi õppida piruetti tegema.

kohvikohvikohvi

ma olen lõpuks vist õppinud endale sobivat kehvi tegema. uskumatu, aga tõsi.

laenutasin korraliku rebase kombel endale raamatukogust vanemate kursust arvestuste videosid. eesti tantsu ja rütmi. kohe hea hakkas. mõned nende tantsud neidudele olid küll väheke igavad, aga puiestee tüdrukute laulu järgi oli nagu päris. ja meeste tantsul polnud ka viga. see oli kusjuures sellesama laulu järgi, mille peal meil see viimane Lea tants oli. kohus koju minna. aga neil oli natuke kulminatsiooni puudu seal, kus muusika muutub. aga sellegipoolest ei saa kurta.

ja rüüütm. ma juba nii ootan ja kardan Bobkovi tunde.

selgus, et me ilmselt läheme vabatahtlik-sunniviisiliselt noorte tantsupeole ja gaudeamusele. C-rühmadena... aga siiski. ma loodan, et nad sokutavad meid ühte rühma. tantsukunsti omasid siis. sihuke magushapu tunne on, aga kui trennid käima saab hakkab vast sinna magusa poole kalduma. ma loodan.

ma siin mõlten, et... kurb, kui .. noh, kahju, et need inimesed ikka vist ära kaovad, kes vahepeal tulid.

aga eks näis.