kohvikohvikohvi

ma olen lõpuks vist õppinud endale sobivat kehvi tegema. uskumatu, aga tõsi.

laenutasin korraliku rebase kombel endale raamatukogust vanemate kursust arvestuste videosid. eesti tantsu ja rütmi. kohe hea hakkas. mõned nende tantsud neidudele olid küll väheke igavad, aga puiestee tüdrukute laulu järgi oli nagu päris. ja meeste tantsul polnud ka viga. see oli kusjuures sellesama laulu järgi, mille peal meil see viimane Lea tants oli. kohus koju minna. aga neil oli natuke kulminatsiooni puudu seal, kus muusika muutub. aga sellegipoolest ei saa kurta.

ja rüüütm. ma juba nii ootan ja kardan Bobkovi tunde.

selgus, et me ilmselt läheme vabatahtlik-sunniviisiliselt noorte tantsupeole ja gaudeamusele. C-rühmadena... aga siiski. ma loodan, et nad sokutavad meid ühte rühma. tantsukunsti omasid siis. sihuke magushapu tunne on, aga kui trennid käima saab hakkab vast sinna magusa poole kalduma. ma loodan.

ma siin mõlten, et... kurb, kui .. noh, kahju, et need inimesed ikka vist ära kaovad, kes vahepeal tulid.

aga eks näis.