tartrapudru

Võtsin ja keetsin kohe päris tatart, lõpmatud vorstionu varud ja natuke juurikaid - pudru missugune. Siim laupäevaõhtuse elektrijaamanduse vahele rääkis, et kiirpudrud on ju kurjast. aga ma ei loobu neist ikkagi.

Vaatasin just Rentslimiljonäri. jaajaa, jutumärgid. aga lõpuks. ma ei mäleta, aga see oli ikka väga ammu, kui ma Ullalt neid filme sain. Nüüd sisi jõudsin esimese vaatamiseni. ja kolmandat korda läheb nüüd lõpumuusika. see sita sisse hüppamise koht oli natuke üle vindi, muidu nagu ei oskaksi viriseda millegi üle.
ma tõsiselt ei mäleta, millal ma viimati üksi mõnd filmi vaatsin. niisama kodu ja arvutist. telekast on ikka ette tulnud. aa, samas, mul oli siin vahepeal mingi kummut ka, mis miskit ei mänginud.

aga neljapäeval oli väike itsitamine ja Suuurepärane film Tiidu juures. Siim ka usub kõike, mida orkutis räägitakse. suht jube. samas ma usun ka kõike. aga see on juba teine jutt. lühisesed laused valitsevad. igatahes, nii armas, et me midagi tegime, sest mul oli kohutav sotsialiseerumisvajadus.
Me tegime seal oma vainutantsu veel pärast trenni ja sii tüübid ootasid mind. nii hea hakkas.
Lihtsalt ma ikka oskan valida neid seltskondi. kõigepealt oli Harglas see klass. mis oleks minu oma võinud olla. aga ei olnud, ma olin lihtsalt alati nendega. ja siis tuli jõgeva, kõik on nii head, aga nemad on jõgeva ja mina ei ole. ja nüüd on see Teine rühm. sihuke kerge pubekajutt, aga ma näen mingit seaduspära.
Omad klassist on ainuke erand, täista minu päralt. päris veider, et juba nii varsti saab kontrollida, mis meist siis saab. ja ma ei mõtle seda, et mida keegi teeb ja kuhu suundub.

aaga maal oli mõnus. liblikad ja linnud lasevad mööda hoovi ringi. meie suured aiapidajad, eksole. se ongi rohkem nende sitikate maa, kui meie oma. sai lasta päikesel enda peale paista ja pärast oli tunne, et põsed ühetavad. täna ka. päike võtab!

jaajaa. ahjaa. siis oli veel laupäevaõhtune Power grade või misiganes, igatahes, me peaaegu oelksime võitnud, eks järgmine kord, oleme targemad. vähemalt mina ei pidanud pärast 22 h üleval olemist ja viit unetundi trenni minema nagu mõni.

rattaga sõitsin ka, jube uhke olen enda üle. mõnus oli iagatahes, uus musika oli kaasa võtta, vanaga on nii jama sõita teinekord. mõtlesin küll, et ooo, siis saan tarku mõtteid mõelda ja mis kõik veel, aga millegipärast ma vist ei mõelnud üldse midagi. see oli ka hea variant.

algaval nädalal saab madlit näha ja vb punast elavhõbedat ja loodatavasti kolmapäeval Kristit ja Mariat äkki? eks see ole veel kauge tulevik. Reedel on Marta sünnipäev, tahaks hea meelega minna ju, aga kirjandinädalavahetusel ma niikuinii maale ei jõua. eks am mõtlen veel, samas Marta lubas sauna ja siis saaks neiusid ja. muidu on kõigil ikka mingid asjad ja millal ikka kõiki näha saab.

kas ma peaks kirjandi suhtes rohkem närvis olema? kas ma peak rämedalt mingeid asju lugema? ma siis vehin oma Krossi luulekoguga ja loodan, et joppab. ma ei tea nüüd ka, kas mul on prioriteetidega probleeme või mis? kui mul seda ka kusagil hirmsasti vaja oleks, siis motiveeriks rohkem.
ahjaa, Sprachdiplomil sain C1. vohh.

kui ratas on ümmargune, siis ta veereb paremini.

ma ei viitsi üldse hakata trükivigasid kokku lugema, ma ei tunne nii suuri numbreid.