Vabariigi aastapäev algas varakult, kuna mul on nii armsad unetud sõbrad ju. või vähemalt eliisa on. kell 11 ma oleks ilmselt võinud juba ärkvel olla, aga no läks silm kinni. asjas on süüdi eilne punane kleit, tripp mööda tartu kesklinna ja natuke Zavoodi. olen ka nüüd lõpuks ikka õige tartlane. põige klubi tallinna ette oli üpris kohatu ja päris naljakas oli seal ..igasuguseid tuttavaid näha.
Aga positiivne oli see, et lõpuks sain virsikukarva üllatatuse. mulle üldse meeldivad üllatused, ma vaatan. ilmselt sellepärast, et ega ma neid kunagi eriti saanud pole. Ja noh, lootusetu olen ma niikuinii, nagu mainis...ma nüüd ei mäletagi, kas Lauri või Liina.
Rääkides Laurist siis ta on ka, khm, tore.
ilmseleglt vajab mu filmiõhtu revanšši. ma nüüd tõesti ei ole päris kindel, kas see on osastavas kahe või ühe š-ga. aga kokkuvõttes oli tore ikka.
homme saab tore trenn olema. ja pühapäeval ja igal muul võimalikul hetkel..kuidas see oli, me saame veel sõites pissipeatuste ajal ka trenni teha. ei, iseenesest mul pole midagi selle vastu, aga oleks toredam, kui kõik ei ütleks meile kogu aeg, et me nii kohutavad oleme. aga nagu Kaisa ütles, peab lihtsalt paksema naha kasvatama endale.
Maria on mõnes asjas jube kindel, milles mulle meeldiks ka rohkem selgust omada. Liinale ka ilmselgelt. heh.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment